signalo.eu

Seaduseeelnõu usaldusalune: mis muutub sel aastal?

Ülevaade kohustusliku usaldusisiku seaduse eelnõust: mida eelnõu sisaldab, milline on selle staatus ja mida see tähendab teie kuulitajate teatamiskanali kõrval.

Seaduseeelnõu usaldusalune: mis muutub sel aastal?

Hollandis on seaduseelnõu, mis nõuab tööandjaid määrama usaldusisikut töötajatele, kes seisavad silmitsi soovimatu käitumisega, nagu kiusamine, diskrimineerimine või seksuaalne ahistamine. Praegu pole see elnõu veel lõplikult seaduseks saanud. Teise ja Esimese Koda arutelu võtab aega ja täpset kuupäeva, millal võimalik kohustus jõustub, pole veel määratud.

Tööandjana tähendab see teie jaoks eelkõige seda, et jälgite arenguid, ilma et praegu juba konkreetne tegevus vaja oleks. Ometi on mõistlik juba nüüd teada, kuidas usaldusisik seostub seadusandlusega, mis te võimalik juba teil on rikkumiste kohta, et te üllatusi ei saaksid, kui elnõu seaduseks saab.

Mis on elnõu sisus

Seaduseelnõu käsitleb soovimatu käitumist töökeskkonnas: käitumist kolleegide vahel, mis kahjustab töökliima ja ohutust. Usaldusisik on siis esimene kontaktisik töötajale, kes sellega seisab silmitsi. See isik kuulab, arutab koos võimalikke järgmisi samme ja võib suunata edasi, kuid ei käsitle ise formaalset kaebust ega viita läbi uurimist. See on märgatavalt erinev teie teatamiskanalist rikkumiste kohta, kus käsitleja uurib teadet tegelikult ja peab fikseeritud tähtaja jooksul reageerima.

Erinevus teie teatamiskanaliga

Viiekümne ja enama töötajaga ettevõtted on juba seadusega kohustatud sisemise teatamiskanali olemasolule rikkumiste kohta, kirjaliku või suulise sisendiga, võimalusega anonüümselt teatada ja fikseeritud tähtajad vastuseks. See kanal käsitleb rikkumisi nagu pettus, ohtlikud töötingimused või eeskirjade rikkumised. Usaldusisik käsitleb midagi muud: isiklikku, sageli emotsionaalselt kuormavat valdkonda soovimatu käitumisest inimeste vahel.

Need kaks marsruuti võivad paralleelselt eksisteerida ilma üksteist asendamata. Teatamine soovimatu käitumise kohta võib sõltuvalt olemusest ja raskusest tulla ka teatamiskanali kaudu. Sel juhul kehtib olemasolev protseduur: käsitleja kinnitab vastuvõtmist ja teatab teatajale teadaolevate tähtaegade jooksul järgmiste sammude kohta. Kes peab veel välja selgitama, kas teatamiskohustus rikkumiste kohta kehtib nende organisatsiooni suhtes, leiab selle kohta selge ülevaate lühike kontrolli, kas kohustus teile kehtib.

Kellele on see nüüd juba oluline

Organisatsioonid, kes on juba kauem seismas soovimatu käitumise signaalide ees, näiteks ettevõtted, kus on palju operatiivtöötajaid või tasapinnalisi meeskondi ilma eraldi HR-osakonnata, oleksid hästi teenitud, kui mõtleksid juba nüüd usaldusisiku rolli üle, isegi ilma seadusandluseta. Paljud tööandjad otsustab vabatahtlikult seda funktsiooni täita, just sellepärast, et see aitab kaasa ohutusse töökeskkonnale ja et see on kooskõlas integriteediga seotud laiema lähenemisega organisatsioonis.

Oluline on, et usaldusisik pole formaalse teatamiskanali asendaja ja et need kaks ei kattu ülesande või volituse poolest. Kes soovib mõlemat kombineerida, oleks hästi teenitud, kui määraks eelnevalt selgelt, kes täidab millist rolli ja kuidas töötaja otsib õige sisendi. Rohkem tausta selle kohta, kuidas teatamismenetlus töötab ja kus on piirid, on teadmusbaas koos selgitustega teema kaupa.

Mis pole veel määratud

Kuna seaduseelnõu on veel arutusel, pole võimalik ennustada, kas, millal ja millisel täpsel kujul kohustus sisse lülitatakse. Muudatused Riigikogu arutelu ajal on alati võimalikud, näiteks piirid töötajate arvu või nõuded usaldusisikule endale suhtes. Täpse ja täieliku tõlgenduse jaoks seaduslike tekstide ja elnõu seisu kohta on ametlik allikas juhtiv; signalo.eu järgib arengut, kuid ei anna õiguslikku nõu mõjudest teie konkreetsele organisatsioonile. Kahtluste korral konsulteerige juristiga või pädevate asutustega.

Lisaks jääb olemasolev rikkumiste teatamise kohustus muutumatult kehtima, kusjuures kehtib oma ajakava ja vastutused uurija jaoks. Kuidas need kaks käiku – olemasolev teatamiskäik ja tulevane usaldusisik – praktiliselt kokku saavad, sõltub seaduseelnõu täpsest rakendamisest. Meie korduma kippuvate küsimuste leheküljel jälgime, millised küsimused selle kohta kõige sagedamini esitatud.

Alustage juba nüüd teatamiskäiguga

Kui teie organisatsioonil teatamiskäiku veel pole, kuid teatamise kohustus kehtib, ei pea te ootama usaldusisiku seaduseelnõu tulemust. Mõlemad protsessid on üksteisest sõltumatud. Tutvuge mõne minutiga, kuidas selline teatamiskäik on üles ehitatud ja kust informatsioon tuleb, vaadates platvormi toimimise selgitust.

Kas teid huvitab, kas teatamise kohustus teie organisatsioonile kehtib ja mis peab juba olema? Tehke tasuta kontroll või sirvige teadmistebaasi; mõlemad on konto registreerimiseta juurdepääsetavad ja annavad kohe konkreetse vastuse.

See artikkel on üldine teave ja mitte õiguslik nõu.