kas sihtasutus või ühendus peavad omama signaalijätise kanalit

Ka sihtasutused ja ühendused loetakse samuti kaasa

Jah, teatamiskohustus kehtib sihtasutuste ja ühenduste puhul täpselt samal viisil kui osaühingu või aktsiaseltsiga. Vihjeandmete kaitse seadus ei erista õigusvormi alusel: tegemist on organisatsioonidega, kes tegutsevad tööandjana, olenemata sellest, kas see on sihtasutus, ühendus, kooperatiiv, üksikasutaja või kapitaliühendus. Oluline pole mitte see, kuidas organisatsioon juriidiliselt korraldatud on, vaid hoopis see, kui palju inimesi seal töötab.

Sihtasutuse või ühenduse puhul on seega sama küsimus asjakohane kui ka iga teise ettevõtte puhul: kas organisatsioon on sisekanali kohustuslikkuse piiri juures või üle selle? Alates mitmest töötajast muutub kanal kohustuslikuks on kirjeldatud sellel lehel, ja sihtasutuste puhul, millel on palju vabatahtlikke, lepingulisi töötajaid või puhkeotsijuid ning samal ajal väike püsipersonali tuum, tasub vaadata ka seda, kes loetakse sellele piirile kaasa. Sihtasutus, millel on piiratud arv püsitöötajaid, kuid suur hulk paindlikke või välist- töövõtjaid, jõuab nimelt arvu kiiremini kui esmapilgul tundub.

Kuidas see seest tuleb: direktiiv ja vihjeandmete kaitse seadus

Aluseks olev Euroopa direktiiv, direktiivi (EL) 2019/1937 artikkel 8, teeb kohustuslikuks "avaliku ja erasektori juriidiliste isikute" jaoks sisekanalite rajamise, sellele vaatamata konkreetset õigusvormit nimetamata. Hollandi rakendus määruses Vihjeandmete kaitse seaduse artiklis 2 sellele järgneb ja räägib üldiselt tööandjate kohta. Whistleblowers' Center kinnitab tööandjatele edastatud infos, et kohustus on seotud töötajate arvuga, mitte organisatsiooni tüübiga, nii et sihtasutused, ühendused ja muud mittetulunduslikud vormid saavad samase kohtlemise kui kommertskorraldused.