kas pean minema usaldusisikule või signaalijätise kanalisse oma kaebusega
Käitumise usaldusisik, kuritarvitamiste kohta käiv teadaandesüsteem
Käitumise usaldusisik on enamikul juhtudel esimeseks kohaks isiklike küsimuste jaoks: kiusamine, väärkohtlemine, diskrimineerimine või muu soovimatu käitumine, mis puudutab otseselt töötajat. Teadaandesüsteem on aga ette nähtud organisatsiooni kuritarvitamiste kohta käivatele teadaannetele — juhtudele, millel on laiem tähendus, nagu pettus, terviseriski, seaduste ja määruste rikkumised. Seetõttu kuulub kiusamise kohta käiv kaebuse pestsem juht usaldusisikule, samas kui näiteks finantspetusse kahtlus kuulub pigem teadaandesüsteemile. Praktikas satuvad need kaks vahel kokku: soovimatu käitumine võib, kui see on süsteemne ja puudutab organisatsiooni poliitikat, samuti lugeda kuritarvitamiseks. Kes kahtleb, võib pöörduda mõlemale — usaldusisik ja teadaandesüsteem üldiselt suunavad edasi, kui küsimus sobib paremini teisele.
Töötaja jaoks, kes mõtleb, kuhu peab pöörduma, on erinevus peamiselt praktiline: kas tegemist on sellega, kuidas inimene end koheltuks tunneb, või millega, mis puudutab kogu organisatsiooni. Kus võib töötaja soovimatu käitumise kohta teada anda? käsitleb seda esimest teed sügavamalt, ja kes spetsiifiliselt kiusamise või väärkohtlemisega tegeleb, leiab lisateavet kolleeg on kiusamisele või ahistamisele allutatud, kus saab ta selle signaalijätise kanaalis teatadakaudu. Mõlemad süsteemid võivad organisatsioonis kõrvuti eksisteerida, omades igaüks oma protsessi ja tausta.
Kaks eraldiseisvat seaduslik rada
See erinevus tuleneb kahest eraldiseisevast sätetest, mis on üksteisest sõltumatud. Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse artikkel 3 kohustab tööandjaid võtma meetmeid psüühosotsiaalse koormuse, sealhulgas soovimatu käitumise vastu — käitumise usaldusisik on sellises kontekstis laialdaselt kasutatav instrument, ja esimesele kambrile esitatud seadusemuudatus 35592 käsitleb selle funktsiooni seaduslikku kohustuslikuks tegemist. Selle seisundi kohta käiv teave asub Kas usaldusisik on kohustuslik?lehel. Kuritarvitamiste kohta käiv teadaandesüsteem tuleneb aga Vastuväidete kaitsmise seadusest, mis sätestab enda reeglid protseduuri, tähtaegade ja teadaandja kaitse kohta. Need on siis kaks eraldiseisvat seaduslikku rida, omades igaüks oma eesmärki ja kaarti.
Millel see põhineb
- Riigikogu esimene koda — seaduseelnõu 35592, usaldusisiku kohustuslikkuks muutmine
- Artikkel 3 Tööohutuse ja töötervishoiu seadusest — poliitika töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohtude vähendamiseks
- Direktiiv (EU) 2019/1937 – teatajate kaitsmine
Määrus ise asub EUR-Lexis. Viitame igale väitele; te ei pea meid uskuma.
Mida peate konkreetselt tegema
Iga kohustuse rakendamine, sealhulgas sellega kaasnevad tähtajad ja nende dokumenteerimiseks vajalikud mallid, sisalduvad tellimuspaketis.
Vaadake telimuspaketti Kõigepealt tasuta kiirülevaadeSee ei ole õigusabi. See leht annab üldist teavet määrustele, millest see platvorm räägib. Me ei tea teie olukorda. Kahtluse korral oma olukorra osas konsulteerige juristiga või pädevate järelevalve asutustega.
Koostatud tehisintellekti abil ülaltoodud allikate põhjal, kontrollitud inimese poolt 2026-09-05. Kas midagi pole õige? Andke teada — parandused saavad eesõiguse.