signaalijätise avaldus osutub uurimise tulemusel põhjendatuks, mis sellega peab saama

Põhjendamatu leiu, kuid menetlus jätkub

Teadaanne, mis pärast uurimist osutub põhjendamatuks, tuleb siiski korralikult lõpetada nagu iga teine teadaanne: hinnanguga, tagasisidega teatajale ja dokumenteeringuga selle kohta, mis juhtus. Põhjendamatu ei tähenda, et teadaanne kunagi olnud pole — see tähendab, et uurimine ei andnud kinnitust sellele, mida teatati. See erinevus on oluline, sest teatajal on endiselt õigus saada teavet tulemuse kohta, isegi kui see tulemus on, et midagi ei leitud. Kuidas see tagasiside välja näeb ja millise tähtaja jooksul see peaks toimuma, on kirjeldatud jaotises millal pean ma teatajat hindamise tulemuse kohta teavitama?

Põhjendamatu teadaanne nõuab lisaks ettevaatust kahes suunas. Teataja poolt: ta jääb kaitstud kahjustamise eest teatamise enda tõttu, isegi kui hiljem midagi õige polnud — välja arvatud juhul, kui tegemist on teadliku vale teatamisega, mis erineb teadaandest, mida ei saanud lihtsalt kinnitada. Mis selle alla kuulub, on kirjeldatud jaotises mis on teataja kahjustamine? Teisalt nõuab põhjendamatu teadaanne õiget lõpetamist ja dokumenteerimist, nii et oleks selge, miks otsustati, et edasi ei mineksi. Kuidas see lõpetamine ja dokumenteerimine välja näevad, on kirjeldatud jaotises kuidas lõpetan teadaande ja mida dokumenteeerin?

Alus teatamismenetlusele ja registreerimiskohustusele

See, et teadaanne — põhjendatud või mitte — kaitstakse sisemise menetluse kaudu ja lõpetatakse, tuleneb Teatajate kaitse seaduse artiklist 2, mis reguleerib sisemist teatamismenetlust. See, et teadaande ja selle lahendamise kohta jäävad andmed, kaasa arvatud juhul, kui tulemus on põhjendamatu, tuleneb direktiivi (EL) 2019/1937 artiklist 18 teadaannete kohta käivate andmete säilitamise kohta.