signaalijätise tegija ei nõustu sellega, kuidas tema avaldust on käsitletud, mis siis

Rahulolematusus käsitlemisega ei ole ummiktee

Kui teataja ei nõustu sisemise teatamise tulemusega, ei tähenda see, et asi automaatselt lõppeb — kuid see ei tähenda ka, et teatajal pole enam mingeid võimalusi. Sisemine teatamismenetlus on ette nähtud teatamise uurimiseks ja teataja teavitamiseks selle kohta, mis sellega tehti, nagu on kirjeldatud Vile teatajate kaitse seaduse artiklis 2. See tagasiside on informatiivne kohustus hinnangu ja järeltegevuse kohta, mitte sisemisele kaebusele kuuluvat otsust. Teisisõnu: tööandja selgitab, mida uuriti ja milliste järeldusteni jõuti, kuid ei ole kohustatud sisemise menetluse loomisele teatajate jaoks, kes sellega ei nõustu.

Mida teataja küll saab teha, on sammu väljast võtta. Direktiiv (EL) 2019/1937 näeb ette sisekanalil lisaks ka väliseid teatamist, näiteks pädevale asutusele, nagu tuleneb direktiivi artiklitest 10 ja 11. Hollandis on see muuhulgas võimalik Vile teatajate hoones. Rahulolematusus sisemise käsitlemisega ei ole sageli lõpp-punkt, vaid põhjus teatajal, et asjad kõigile esitada. Tööandjale midagi ei muutu selles, mis juba sisemiselt fikseeriti: kuidas ma teatamist sulgen ja mida ma fikseesin jääb hoolikaks toimikuks, isegi kui teataja välisele asutusele läheb. Samuti on võimalik, et teataja tuleb just küsimustega tagasi hinnangu kohta, mis puudutab millal ma pean teatajat hinnangu kohta informeerima.

Kuidas see seest tuleb: direktiiv ja vihjeandmete kaitse seadus

Sisene tagasisidekohustus tuleneb Vile teatajate kaitse seaduse artiklist 2 ja direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 9 tagasisideterminist, samas kui välise teatamise võimalus on fikseeritud sama direktiivi artiklites 10 ja 11 ning rakendatakse praktiliselt Vile teatajate majale.