Kus võib töötaja soovimatu käitumise kohta teada anda?

Soovimatu käitumist teatasid tavaliselt töötaja sisiselt, tööandjale endale

Töötaja, kes puutub kokku kiusamisega, (seksuaalse) ahistamisega, vägivallaga või diskrimineerimisega, teatasid seda praktikas oma ülemusele, usaldusisikule või tööandjale poolt selleks asutatud teatamiskanaliule. Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse artikkel 3 kohustab tööandjat võtma meetmeid töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohtude vähendamiseks, ja see poliitika peab praktikas tagama, et töötajal on kus abi saada. Seadus ei määra kindlat vormi: see võib olla usaldusisik, eraldi teatamisjoon või sama kanal, mida kasutatakse ka eetika- ja korralaidsusteatiste jaoks.

Viimane variant on tavapärane: paljud organisatsioonid asutavad ühe teatamiskoha nii rikkumiste kui ka soovimatu käitumise teatiste jaoks, just seetõttu, et töötaja ise sageli ei tea kohe, millisele kategooriasse asi kuulub. Seadusjärgse tähtaja osas on see erinevus tõepoolest oluline. Teatise vastuvõtust teada andmiseks seitse päeva ja hindamise tulemustest teada andmiseks kolm kuud vastavalt Rikkujate teatamiise kaitsva seadusele kehtivad teatiste kohta, mis puudutavad selle seaduse mõistes rikkumist — mitte automaatselt iga juhtumi kohta, kus kolleegide vahel esineb soovimatu käitumine. Kas teatine soovimatu käitumise kohta loetakse ka rikkumiseks, sõltub selle iseloomust ja ulatusest; suur osa teatistest soovimatu käitumise kohta ei kuulu selle alla ja käib seega tööohutuse ja töötervishoiu seaduse raamistikus omakäe alusel, mida tööandja selle jaoks on kehtestanud.

Millest see tuleneb: Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse artikkel 3 ja Rikkujate teatamiise kaitsev seadus

Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse artikkel 3 kohustab tööandjat võtma meetmeid töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohtude vähendamiseks, ilma et see eelkirjeldaks konkreetset teatamiskanal. Rikkujate teatamiise kaitsev seadus reguleerib eraldi seadusesätestatavat kanalit kindlate tähtaegadega, kuid see kanal on mõeldud teatiste jaoks rikkumise kohta nii, nagu seda seadust määratleb. Kumb neist kehtib konkreetsele teatisele soovimatu käitumise kohta, on tööandjal ja tema teatamismenetlusel otsustada.