kolleeg on kiusamisele või ahistamisele allutatud, kus saab ta selle signaalijätise kanaalis teatada

Kiusamine ja agressiivsus kuuluvad usaldusisiku või teatamiskanali juurde

Kiusamine, ähvardamine ja agressiivsus töökohal ei ole "rikkumine" klokienluijate seaduse tähenduses, kuid need kuuluvad soovimatu käitumise alla — ja selleks on tavaliselt erinev kanal kui rikkumiste teatamiskanal. Kolleeg, kes sellega silmitsi seisab, võib tavaliselt pöörduda organisatsiooni usaldusisiku poole, kui see on olemas, või juhi või HR-i poole. Paljudel tööandjatel on lisaks eraldiseisev teatamispunkt või teatamiskanal, mis võtab vastu nii rikkumisi kui ka soovimatu käitumist. Kus võib töötaja soovimatu käitumise kohta teada anda? kirjeldab võimalikke teede valiku üksikasjalikumalt, sealhulgas seda, mida võib töötaja oodata konfidentsiaalsuse ja järgmiste sammude osas.

Oluline on erinevus kahe asjaga, mida sageli aetakse segamini: usaldusisiku, kes kuulab, toetab ja mõtiskab järgmiste sammude üle, ja formaalne teatamiskanal, mis registreerib teatamise ja käsitleb seda menetlusega seotud tähtaegade järgi. Kiusamisel või ähvardamisel on usaldusisik sageli esimene ja kõige loogilisem samm, kuna probleem nõuab tavaliselt juhendamist ja vestlust, mitte kohe formaalseid uurimisi. kas pean minema usaldusisikule või signaalijätise kanalisse oma kaebusega seab selle erinevuse rida. Iga tööandja juures usaldusisiku olemasolu organisatsioonis erineb; Kas usaldusisik on kohustuslik? käsitleb praegust olukorda selle kohustuse osas.

Mida ütlevad Töökaitse seadus ja seaduse eelnõu selle kohta

Töökaitse seaduse 3. artikkel kohustab tööandjaid rakendama poliitikat psüühikohäirete vastu, millele kuuluvad kiusamine, ähvardamine ja agressiivsus; kuidas see poliitika täpselt välja näeb ja milline teatamispunkt sellega seotud on, on tööandja oma leida. Lisaks on olemas algatusseaduse eelnõu (Kamerstuk 35592), mis soovib kehtestada töötajale kohustusliku usaldusisiku; selle käsitlemist saab jälgida Esimese Koja kaudu. Klokienluijate kaitse seadus reguleerib eelkõige teatamismenetlust rikkumiste puhul, millel on ühiskondlik tähtsus, ja seetõttu ei ole see kohane raamistik üksikisikute vaheliste konfliktide jaoks kolleegide vahel — kuigi sama teatamiskanali saab seda praktikas siiski rakendada.