Kas usaldusisik on kohustuslik?

Usaldusisik ei ole veel seadusega kohustuslik

Enamiku tööandjate jaoks ei ole usaldusisik hetkel seadusega kohustuslik. Töötingimuste seadus näeb ette, et tööandja peab viima ellu poliitikat psühhosotsiaalsete töötingimuste koormuse vastu — kiusamine, seksuaalne ähvardamine, agressioon, diskrimineerimine ja tööpinge (Töötingimuste seaduse artikkel 3) — kuid see määrus ei nimetagi usaldusisikut selle poliitika kohustusliku osana. Tööandja peab seetõttu tegema midagi nende koormuste vastu, kuid seadus ei sätesta, millist vahenda selleks kasutatakse. Praktikas valivad paljud organisatsioonid siiski usaldusisiku, sest see on äratuntav ja praktiline viis hoolduskohustuse täitmiseks ning sest töötajad paluvad seda sageli.

See võib muutuda. Riigikogu esimesel kojas käsitletaval algatusel põhinev seaduseelnõu (35592) soovib usaldusisikut töökohal soovitud käitumise osas kohustuslikuks teha. Kuni seda ettepanekut pole vastu võetud ja jõustatud, kehtib praegune olukord: puudub otsene seaduslik kohustus, kuid hoolduskohustus, mis praktikas sageli samale tulemusele viib. Samuti on oluline eristus sisemise teabekanali vahel, mis käsitleb kuritarvitusi vastavalt Isikukaitsete ja volituste seadusele: see on erinev protsess, oma kohustuslikkusega alates viiekümne töötajast, sõltumata sellest, kas usaldusisik on määratud. Integriteedi küsimuste teabekanal ei asenda usaldusisikut soovitu käitumise osas ja vastupidi.

Kust see tuleneb: Töötingimuste seaduse artikkel 3 ja seaduseelnõu 35592

Sellest, et hetkel puudub üldine seaduslik kohustus, tuleneb Töötingimuste seaduse artikli 3 sõnastusest: see kohustab poliitikale, mitte konkreetsele ametnikule. Muutuste tekkimisest nähtub algatusel põhinev seaduseelnõu 35592, mis Riigikogu esimeses kojas käsitlemise all on ja mis usaldusisiku kohustuslikkuks muutmise eesmärki seab. Kuni see protsess ei ole lõpetatud, ei ole seadusliku kohustuse staatus veel määratud.