signaalijätise tegija soovib jääda anonüümseks, kuid mul on vaja rohkem teavet, kas see on lubatud

Järelküsimusi võib esitada ka anonüümse teatise puhul

Jah, see on lubatud: anonüümse teataja võimalus esitada järelküsimusi on eraldiseisvalt seotud õigusega jääda anonüümseks. Anonüümsus tähendab, et teataja isikut ei ole teada ega tehakse teatavaks, mitte seda, et edaspidine side on võimatu. Signalo puhul toimub see side juhtumi koodiga: teataja logib selle abil teatamiskeskkonnasse tagasi, näeb käsitleja küsimust ja saab sellele vastata — jäädes endiselt anonüümseks. Seega pole vaja nime, e-posti aadressi ega telefoninumbrit, et jääda tegevusse seotud sisuga arutluses.

Mis ei ole lubatud, on anonüümsuse kasutamine ettekäändena, et ikkagi küsida isikust tuvastava teabe järele, või jätta mulje, et rohkem teabe andmine on võimalik ainult siis, kui teataja ennast avalikustab. Küsi seega faktide, kuupäevade, kaasatute nimede, dokumentide või tunnistajate järele — see on tavapärane uurimisinfo — kuid mitte selle järele, kes teataja ise on, kui ta selleks ei ole otsustanud. Kui töötaja kaotab selle protsessi käigus juhtumi koodi, on olemas eraldi viis teatisele juurdepääsuga taastamiseks ilma anonüümsust rikumata. Ja kuna hinnatusega seotud seadusliku tähtaja kell käib edasi järelküsimuste esitamise ajal, on hea teada millal peab teataja saama teavituse hinnatuse tulemuste kohta.

Kust see tuleneb: direktiiv ja saladuse hoidmise kohustus

Direktiiv (EL) 2019/1937 jätab liikmesriikide otsustada, kas teadistamiskanalites anonüümseid teatisi nõuda (artikkel 6), kuid niipea kui teadistamiskanal teadistamisi anonüümselt võimaldab — nagu signalo teeb — ei muutu see seda, mis on teataja isiku osas saladuse hoidmise kohustus vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 16. See saladuse hoidmise kohustus kehtib täies ulatuses kogu protsessi jooksul, sealhulgas järelküsimuste esitamisel ja nendele vastamisel. Vile-ajakirjanikke kaitsev seadus väljendab neid põhimõtteid Eesti praktikas.