kas pean signaalijätise kanalit avama ka klientidele ja hankijatele

Väliskliendid ja tarnijad on jäetud lahti ei ole seaduslik kohustus

Sisemise teatamiskanalAVA loomise kohustus käib töötajate, mitte klientide ega tarnijate kohta. Teavitajate kaitse seaduse artikkel 2 käsitleb töötajate sisendit teatamismenetlust ja sama piiritlemine on direktiivi (EL) 2019/1937 artiklis 9. Tööandja, kes avab teatamiskanalAVA ainult oma töötajatele, täidab seeläbi seaduslike nõuete südamikku.

See ei tähenda, et välisüksuste jaoks lahti olek poleks harumeel või soovimatu. Mõned organisatsioonid otsustavad anda juurdepääsu ka iseseisvate tegijate, staažiarite, ajutööliste või isegi tarnijate, näiteks seetõttu, et nad tegelikult silmitsi sama riskide organisatsiooni jooksul kuritarvitamise osas. See on iseseisev otsus, mitte seaduslik kohustus. Kes need grupid lisab, peab seda selgelt menetlusesse esile tõstma, et kõigile oleks selge, kelle juurde pöörduda ja mis toimub teatisega. Mis sel menetlusel igal juhul peab olema, olenemata valitud sihtrühmast, on kirjeldatud lehel mis peavad olema teatajate regulatsioonis.

Miks seadus lähtub töötajate alusest

Nii teavitajate kaitse seadus kui selle aluseks olev EL-direktiiv on koostatud töösuhtelt lähtuvalt: need on isikud, kes oma tööga saavad teada kuritarvitamisest ja peavad saama organisatsiooni sees sellest teatada ilma kahjulikud tagajärjed. Seaduse artikkel 2 ja direktiivi artikkel 9 suunavad sisemist menetlust sellele rühmale. Küsimuse kohta, kes järgnevalt teatisi käsitleda võib ja milline roll selles sobib, on asjaomane selgitusmaterjal kes ettevõttes teatajate teatiseid käsitleda võib asjakohane ka juhul, kui teajate ring laiendatakse kitsalt seadusega nõutavast.