Kes võib ettevõttes teatajate teatamisi töödelda?

Erapoolne isik või osakond käsitleb teatist

Seadus ei määra konkreetset ametinimetust: nõuetekohasus ohitser, usaldusisik, HR-i esindaja, jurist või väline osapool võivad kõik olla määratud käsitleja. Määrav pole ametinimetus, vaid asend: teatist käsitlev isik peab olema erapoolne ja suutma töötada sõltumatult, lahus isikust või osakonnast, mille kohta teatist tehakse. Tööandja valib ise, kes seda teeb, ja võib selle ülesande anda ka välisele osapoolele, kes teostab vastuvõttu ja järelkontrolli.

Praktikas mängivad sageli kaasa järgmised aspektid: teatist käsitlev isik ei tohi samaaegselt olla isik, kelle käitumist võib vaagida, ja tema muud ülesanded organisatsioonis ei tohi käsitlemist mõjutada. Teatise esitaja identiteedi konfidentsiaalsuse säilitamine kuulub samuti sellesse rolli — see on keeruline, kui juhtkonna liige, kellel on otsuse tulemusest oma intress, kaasajuhiks. Sel põhjusel viiakse käsitlemine praktikas sageli tavalisest liinist eraldatult või antakse välistele osapooltele.

Kuidas see tuleneb artikli 9 ja artikli 2 sätetest

Richtlinie (EU) 2019/1937 artikkel 9 nimetab "teatiste järelkontrollist vastutavat erapoolset isikut või osakonda" sisemise teatamiskanali peamiseks nõudena, ilma et määraks ette konkreetset funktsiooni või ametinimetust. Avalikustajate kaitse seaduse artikkel 2 täpsustab sisemise teatamismenetluse nõudeid — sealhulgas seda, kes teatise vastu võtab ja seda jälgib — ning jätab täpse täitmise, milline funktsioon või isik seda teeb, tööandja otsuse alla.