mis peab täpselt sisalduma signaalijätise kanali aastaaruandes

Aastaaruande jaoks seaduslikult kehtestatud vormingut ei ole

Kuigi seadusega ei ole kehtestatud aastaaruande sisu kindlat nimekirja, on sätestatud kohustus luua sisemine teadastusmenetlus selgete lepingutega teadastuste vastuvõtmise ja järjekorrasaaduse kohta — ja aastaaruanne on praktikas viis, kuidas organisatsioon näitab, et seda menetlust tegelikult järgitakse. Seetõttu koosneb sellise aruande sisu tavaliselt arvude, läbijooksutähtaegade ja kanali toimimise kirjelduse kombinatsioonist, ilma et üksikud teadastused oleks äratuntavad.

Praktikas sisaldab aastaaruanne selliseid elemente nagu: vastu võetud teadastuste arv, jaotus tüübi järgi (rikkumine või soovimatu käitumine), keskmine aeg kuni vastuvõtmise kinnitamiseni ja sisulise vastuse saamiseni ning käitlemise üldine kujutamine — näiteks kui palju juhtumeid on lõpetatud ja kui palju on veel pooleli. Siia kuulub ka lühike ülevaade võimalikest muudatustest menetluses või töötajatele suunatud suhtluses. Kes peab menetluse veel iseseisvalt kujundama, leiab selle põhielemendid kirjeldatuna mis peab olema klokkesaajate regulatsioonides?; aastaaruanne on sisuliselt aruande esitamine tagantjärele selle kohta, kuidas seda regulatsiooni praktikas kasutati. Kuna ettevõtete roll on siin muudetud kohustuslikuks, on tavapärane, et aastaaruanne jagatakse või arutatakse konsultatsioonis, kus oli heakskiidetud teadastuste menetlus.

Kust see tuleneb: richtlijn (EU) 2019/1937 artikkel 9 ja Whistleblower Protection Act artikkel 2

Richtlijn (EU) 2019/1937 artikkel 9 kohustab kehtestama sisemise teadastamise ja järjekorraprotseduurid, pöörates tähelepanu õigeaegsele tagasisidetele teadastajale. Whistleblower Protection Act artikkel 2 konkretiseerib seda sisemise teadastamismenetlusena, mida tööandja peab omama ja rakendama. Kumbki säte ei määra ette aastaaruannet fikseeritud sisuga; ülalkirjeldatud sisu on seega tavapärane viis näitamaks, et menetlus toimib, mitte seaduslikult ettenähtud kontrollnimekiri.