Kuidas ma teavitan töötajaid teatamissüsteemist?

Protseduur peab olema leitav ja arusaadav

Töötajate teavitamine teatamiskanalite kohta tähendab sisuliselt järgmist: teatamise sisemist protseduuri tuleb muuta nii kättesaadavaks, et igaüks saab selle leida ja aru saada, isegi enne kui midagi teatada tuleb. See erineb lihtsalt veebilehe avaldamisest. Protseduuri peaks kirjeldama, kes teatamise vastu võtab, kuidas saab teatada — kirjalikult, suuliselt ja soovi korral anonüümselt — ning millised on tähtajad: teatamise vastuvõtu kinnitus ja hiljem teave selle kohta, mis teatamisega juhtub. See teave peaks asuma kohas, kus töötaja seda tegelikult kohtab: sisevõrgus, personalijuhendis, uute töötajate sissejuhatuse ajal.

Lisaks peaks teave töötajat teavitama ka võimalusest teatada väljastpoolt, pädevas asutuses vahetult tööandja asemel. See ei ole vabatahtlik lisa: direktiiv mainib seda konkreetselt sisese teatamise protseduuri osana. Teatamiskanal, mis küll olemas on, kuid mida keegi ei tea, või millest keegi ei tea, kuidas see toimib, ei vasta praktikas õigusaktiga seatud eesmärgile — isegi kui see on formaalsel tasemel loodud.

Direktiivi artiklid 7 ja 9, seaduse artikkel 2

Direktiivi (EL) 2019/1937 artikli 7 järgi peavad tööandjad siseseid teatamiskanaleid looma; sama direktiivi artikli 9 järgi kirjeldatakse, millised nõuded protseduurile endale esitatakse, sealhulgas selge ja lihtsalt juurdepääsetav teave protseduuri ja võimaluse kohta väljastpoolt teatada. Seaduse artikkel 2 käsitleb seda Eestile kohase sisese teatamise protseduuri elementidena, sealhulgas seitsepäevane tähtaeg teatamise vastuvõtu kinnituseks ja kolmekuine tähtaeg teabe saamiseks hinnangust. Need säteised käsitlevad protseduuri sisu ja juurdepääsetavust, mitte seda, kuidas tööandja seda täpselt edastab — see jääb tööandja enda vastutusele.